Samojeedi koer
Valgetest keskmise suurusega arktilistest spitsi tüüpi koertest õhkub,rõõmu, energiat, vastupidavust, nõtkust, väärikust ja kindlustunnet. Samojeedi koerad ei ole kuigi häbelikud ega võõraste vastu kinnised, mistõttu ei sobi nad hästi valvekoerteks.
Intelligentsed ja mõnevõrra vallatud samojeedi koerad vajavad siiski mingilmääral kogemustega omanikku, kes suudab end vajadusel perepeana maksma panna.
Samojeedi koer on seltsi -ja harrastuskoer. Teda iseloomustab lisaks ilusale välimusele tugevus, vastupidavus, reipus, väärikus ja elegantsus. Kuna need koerad töötasid enamasti väga külmas kliimas, peab nende karvastik olema tihe ja ilmastikukindel. Sealjuures on tähtsamad karvastiku omadused, mitte karvastiku rohkus. Lisaks kohevale pealiskarvale on samojeedil ka väga tihe aluskarv. Karvastiku värvus on valge väga erinevate varjunditega. Lubatud on ka kerge kollaka varjundiga karv ja tihti nimetatakse samojeedi koera karva värvi
hõbevalgeks, kuna valge karva tipp on hõbedane. Karvahooldus ei nõua ülemäära palju aega, kuna on isepuhastuv. Küll aga tuleb regulaarselt karvastikku kammida, et ei tekiks pusasid ja nahaprobleeme. Samojeedi koerte kohta öeldakse tihti “smiling dog” ehk “naeratav koer”. See tuleneb sellest, et nende koerte tumeda pigmendiga suunurgad on kaardu ülespoole ja vaatajale jääb
mulje nagu koer naerataks. Valge kohev karv, tumedad silmad ja naeratav nägu annab samojeedile sõbraliku ja lõbusa ilme.
Ajalugu
Samojeedi koer on pärit Siberist ning oma nime sai ta samojeedi hõimude järgi, kes neid koeri kasvatasid. Teda peetakse üheks vanimaks koeratõuks. Sõna “samojeed” võib üldises mõttes tõlkida kui ise hakkama saamist. See iseloomustaski nii neid koeri kui ka hõimude rahvaid.
Hõimurahvad ise kutsusid neid koeri “Bjelkiers,“ või „valge koer, kes saab valgeid järglasi“. Sõna „samojeed“ õige hääldus on tegelikult „sammijed“, mitte „samOJeed“. Hõimurahvaste keeles ei ole „OJ“kombinatsiooni.
Samojeedi koer on tubli töökoer, keda kasutati karjaajajana põhjapõtrade karjatamisel, kelguvedajana, valvekoerana ning abilise ja seltsikoerana majapidamises. Laiemale üldsusele on see tõug teada eelkõike kui tubli kelguvedaja. Neid koeri kasutati Antarktika ja Arktika polaarekspeditsioonidel.
Dr. Fritjov Nansen, Norra päritolu uurija, sai oma esimesed samojeedi koerad ühelt Siberi elanikult, kes suhtles hõimurahvastega. Ta kasutas neid koeri mitmetel oma polaarekspeditsioonidel ja soovitas samojeedi koeri kui väga vastupidavaid koeri, paljudele teistele uurijatele. Koerad, kes temaga ekspeditsioonidel käisid, ostis ta lõpuks endale ja viis Norrasse.
Samojeedi koerte aretus algas Inglismaal 19. sajandi lõpus, kui inglise uurija Ernest Kilburn Scott tõi uurimisreisilt Siberist kaasa kaks koera. Valiti välja ainult valged koerad. Siberis peetavate koerte seas oli ka täiesti musti ja musta-valge kirjusid koeri, kuid nüüd sooviti muud värvid peale valge, tõu välimikust elimineerida. Hiljem toodi juurde veel viisteist koera. Need koerad ongi samojeedi koera tõu aretuse nn. baaskoerad.
Tänapäeval elavad samojeedi rahvad Siberis peaaegu samamoodi nagu vanasti. Aeg-ajalt võib meedia vahendusel näha kaadreid põhjapõdra karja ajavatest ja kelku vedavatest koertest, kes meenutavad samojeedi koeri, ainult et osad neist on musta-valgekirju värvusega.
Esimene samojeedi koer regristreeriti Eestis 1997a. Esimene pesakond (7 kutsikat) sündis 19.november 2003 kennelis Pilgrimage (siis veel kennelnime ees ei olnud). Kasvataja sellel pesakonnal oli Ello Pulk.
Tervis ja karvahooldus
Nagu paljudel teistel tõugudel, võib ka neil esineda pärilikke silmahaigusi ja puusaliigese düsplaasiat (seisund, mis võib põhjustada liikumisprobleeme). Enne aretamist on oluline kontrollida koerte silmi ja hinnata puusaliigeseid. Silmapobleemidest on esinenud silma võrkkesta düsplaasiat (RD) ,galukoomi ja katarakti (HC).
Samojeedi koertel, nagu veel paljudel teistel tõugudel, on isepuhastuv karv. Mis tähendab lihtsalt seda, et kui koer on saanud poriseks, siis kuivades kukub pori maha ja karv on (peaaegu) sama puhas kui enne. Kuivanud kasuka kergest läbiharjamisest on puhastumisprotsessis suur abi. Samojeedi koerte keskmine oodatav eluiga 12-15 aastat.
Koolitamine
Kuna samojeedi kutsikas näeb väga armas ja turvaline välja, siis võib tekkida tunne, et kindlaid piire ehk polegi vaja. Tegemist on siiski loomaga, kes vajab piire ja distsipliini samuti nagu kõik teised koerad/loomad. Koolitamist tuleks alustada võimalikult varakult. Kindlad reeglid tuleb kehtestada alates esimesest päevast kui kutsikas tuuakse koju. Paljud asjad, mis on armsad ja lahedad kutsika puhul, ei pruugi nii lahedad olla kui tegemist on täiskasvanud 25-kilose koeraga.
Samojeedi koera õpetamine ei ole keeruline, kuna nad on harjunud inimesega koostööd tegema tuhandeid aastaid. Tegemist on tugeva karjainstinktiga koeraga (ta on koer, kes töötab karjas/rakendis), seega tuleb talle varakult selgeks teha kes on karja juht. Kui juhistaatus on saavutatud läheb ka treenimine oluliselt lihtsamaks. Kasulik on minna kutsikakooli kohe kui koer on koju toodud ning esimesed vaktsiinid saanud. Kutsikakoolis on omanikul võimalik kutsikat paremini tundma õppida ning saada näpunäiteid, kuidas ennast juba väga varakult karja juhina kehtestada.
Nii nagu mitmete teiste tõugude puhul nõuab treenimine järjepidevust. Paljud omanikud kurdavad, et nende koerad käituvad hästi trenniplatsil, aga kodus ei kuula üldse sõna. Samojeedi koer on piisavalt intelligentne aru saamaks, kui erinevates olukordades kehtivad sama asja kohta erinevad reeglid. Omanik peab alati ühte moodi käituma ja koeralt õiget käitumist nõudma. Seda kõike on kergem teha kui tegemist on kutsikaga mitte kangekaelse täiskasvanud koeraga, kes on juba pikemat aega ebameeldivat käitumist rakendada saanud. Lisaks järjepidevusele ja kindlatele reeglitele tuleb vaeva näha õige motivatsiooni leidmisega. Samojeedi koer on loomult uudishimulik, kuid tüdineb kiiresti ning seda tuleb koera motiveerimisel kindlasti arvestada. Motivatsiooni esemed ja preemiad peavad koera jaoks kogu aeg uued ja huvitavad olema. Hästi kasvatatud ja motiveeritud samojeedi koer on võimeline tegema peaaegu kõike, olles ise sealjuures lõbus ja “naeratava näoga”
Samojeed on väga avatud ,sõbralik ,seltskondlik,elegante ja kiire õppija. Ta saab suurepäraselt hakkama nii inimeste kui teiste loomadega, mistõttu sobib ka esimeseks koeraks. Ta naudib meeletult seltskonda ja eelistab võimalilkult palju veeta aega oma perekonnaga. Kindlasti ei sobi aga valvekoeraks , kuna võõraste peale haukumist ei maksa temalt oodata. Neile meeldib ka kaevata ning nad on meistrid põgenemises, seega peab aia põgenemiskindlaks muutma.
Aga kokkuvõttes on ta siiski meeletult rõõmsameelne koer ja tema iseloom ei jäta kedagi külmaks-ideaalne perekoer, kellega saab ka vajadusel rakendit vedada ja muud sporti teha.